SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse määruse "Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad" eelnõu kohta

Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse määrus "Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise kord ning tasu määrad" kehtestatakse "Välisteenistuse seaduse" (edaspidi VTS) § 61 lg 4 alusel. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor Triin Parts (637 7400; triin.parts@mfa.ee), personalibüroo direktor Erle Ignatjev (637 7327; erle.ignatjev@mfa.ee) ja õigusloomebüroo nõunik Dea Hannust (637 7403; dea.hannust@mfa.ee). Eelnõu on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Piret Grigorjeva (637 7409; piret.grigorjeva@mfa.ee).

Eelnõu eesmärk ja sisu

Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmine on ette nähtud ka kehtiva korraga. Määrusega asendatakse, tulenevalt uuest VTS-st, Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a määrus nr 136 ““Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise korra” kinnitamine”. Tasu maksmise eesmärk on tagada diplomaadi pidev kvalifikatsiooni tõus. See tähendab, et enne järgmise teenistusastme või auastme andmist peavad olema suurenenud diplomaadi välissuhtlemise kogemus ning tööalased oskused ja teadmised. Samuti on eesmärk motiveerida järjepidevat enesearendamist.

VTS § 14 sätestab diplomaatilised teenistusastmed ja § 20 diplomaatilise auastme – suursaadik. Seni on auastmeteks loetud suursaadiku ja saadiku auastet. Saadiku auastet ei ole Eestis pärast 1991. aastat antud (v.a üks kord), kuna ajaga on selle auastme nimetus kaotanud oma esialgse tähenduse. Kui diplomaati on peetud auastme vääriliseks, siis on talle antud suursaadiku auaste. Seetõttu on VTS-st ja käesoleva määruse §-ga 3 kehtestatavast loetelust välja jäetud saadiku auaste.

Oluline on märkida, et kuna au- ja teenistusaste antakse vaid karjääridiplomaadile, siis makstakse ka au- või teenistusastme tasu vaid karjääridiplomaadile. Nii on see ka kehtiva korra kohaselt. Nii au- kui ka teenistusastme tasu makstakse välisteenistuses olemise ajal. Kui suursaadik lahkub välisteenistusest, siis talle auastmetasu ei maksta, hoolimata sellest, et tal auaste säilib.

Kui Välisministeerium on karjääridiplomaadiga töösuhte peatanud pikaajalises koolituses viibimise või rahvusvahelises organisatsioonis või teise riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses töötamise tõttu, siis tal säilib diplomaatiline au- või teenistusaste, sellel ajal aga au- ega teenistusastme tasu ei maksta.

Sarnaselt vana korraga sätestatakse, et au- ja teenistusastme tasu makstakse kord kuus (§ 1 lg 1) koos palgaga. Tasu määramine ning muutmine vormistatakse Välisministeeriumi kantsleri või, auastmetasu puhul, välisministri käskkirjaga (§ 2).

Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse tasu määrad, mida on kehtiva korraga võrreldes tõstetud keskmiselt 300 krooni võrra. Erandiks on suursaadiku auastmetasu, mida tõstetakse 900 krooni võrra:

Praegu kehtivad tasu määrad pärinevad 2001. aastast ning on sellistena kaotamas oma eesmärki – motiveerida diplomaate end täiendama ning karjääriredelil edasi liikuma. Samal eesmärgil on suurendatud ka kõrgeima ja madalaima määra vahet.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuuteid Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu mõjud

Eelnõu vastuvõtmisel jätkatakse karjääridiplomaatidele välisteenistuse ajal “Välisteenistuse seaduses” ette nähtud lisatasu maksmist, mille eesmärk on tagada diplomaadi pidev kvalifikatsiooni tõus ja motiveerida järjepidevat enesearendamist.

Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõus ette nähtud tasu määrade kehtestamisel suureneks riigieelarve kulu 1,5 miljoni krooni võrra aastas. 2007. a eelarve koostamisel on Välisministeerium sellise suurenemisega arvestanud.

Eelnõu jõustumine

Määrus jõustub koos “Välisteenistuse seaduse” jõustumisega.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi eÕigus kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega on arvestatud

Urmas Paet
Välisminister