SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse määruse ""Välisteenistuse seaduse" kohaselt teenistuja välisesindusse lähetamise ja välislähetusest tagasikutsumise kord" eelnõu kohta

Sissejuhatus

Määrusega kehtestatakse diplomaatide ja haldusteenistujate (edaspidi koos teenistujate) “Välisteenistuse seaduse” alusel välisesindusse lähetamise ja sealt tagasikutsumise kord ning lähetamisel ja tagasikutsumisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Nähakse ette teenistuja lähetamise ja tagasikutsumise algatamise kord, selleks esitatavad andmed ja tehtavad toimingud, lähetamise ja tagasikutsumise taotluse menetlemine erinevatel alustel ning otsuse tegemise ja vormistamise kord.

Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud “Välisteenistus seaduse” seletuskirjale lisatud rakendusakti kavandist ja kehtivatest pikaajalist välislähetust reguleerivatest õigusaktidest. Arvesse on võetud Välisministeeriumi praktikat teenistujate lähetamisel.

Eelnõu on välja töötanud Välisministeeriumi töögrupp personaliosakonna endise peadirektori Rasmus Lumi (tel 637 7320) juhtimisel. Töögruppi kuulusid veel juriidilise osakonna peadirektor Triin Parts (tel 637 7400; triin.parts@mfa.ee), õigusloome büroo diplomaat Sven Suursaar (637 7435), personalibüroo direktor Erle Ignatjev (tel 637 7327; erle.ignatjev@mfa.ee) ja õigusloome büroo nõunik Dea Hannust (tel 637 7403; dea.hannust@mfa.ee). Eelnõu on keeleliselt toimetanud juriidilise osakonna keeleekspert Piret Grigorjeva (tel 637 7409; piret.grigorjeva@mfa.ee).

Eelnõu eesmärk

Määruse vajadus tuleneb 10. mail 2006. a vastu võetud “Välisteenistuse seadusest” (edaspidi VTS), mis jõustub 1. jaanuaril 2007. a. Eelnõus on ühendatud mitu sarnast või omavahel seotud küsimust, mille lahendamiseks on Vabariigi Valitsusele seadusega antud volitus kehtestada rakendusakt:

1) VTS  § 31 lg 2 alusel diplomaadi välisesindusse lähetamise kord ning välisesindusse lähetamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu;

2) VTS § 42 lg 2 alusel diplomaadi välisesindusest tagasikutsumise kord ning tagasikutsumise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu;

3) VTS § 49 lg 2 alusel haldusteenistuja välisesindusse lähetamise kord ning välisesindusse lähetamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu;

4) VTS § 54 lg 2 alusel haldusteenistuja välisesindusest tagasikutsumise kord ning tagasikutsumise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu.

Praegu reguleerivad teenistujate lähetamist kehtiv “Välisteenistuse seadus”, “Avaliku teenistuse seadus” (edapsidi ATS) ja Vabariigi Valitsuse 26.02.1997 määrusega nr 47 kehtestatud “Teenistuja välislähetusse saatmise kord, välislähetustasu ja hüvituste suurus ning nende maksmise kord, kui lähetus kestab üle ühe aasta.” Lisaks on välisminister kehtestanud teenistuslähetuse juhendi ning mõningaid küsimusi käsitletakse ka Välisministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töökorras. Nimetatud aktides ei käsitleta lähetamise ja tagasikutsumise protsessi eriti üksikasjalikult; nähakse ette vaid üldpõhimõtted, mille kohaselt teenistuja lähetamise otsuse teeb Välisministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjon, lähetus vormistatakse Välisministeeriumi kantsleri käskkirjaga ning teenistuja nimetatakse välisesinduse ametikohale. Praktika kohaselt taotleb Välisministeeriumi teenistuja lähetamist ise ning lähetajaministeeriumi teenistuja lähetamise taotluse esitab Välisministeeriumile lähetajaministeeriumi kantsler. Välja on kujunenud ka lähetamise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu. Eelnõus on kõik need põhimõtted säilitatud. Samas on lähetamise protseduuri täpsustatud ning käsitletud on ka välisesindusest tagasikutsumise toiminguid.

Eelnõu kehtestamisel ei ole kavas tühistada eespool viidatud Vabariigi Valitsuse määrust, kuna eelnõu reguleerib ainult VTS-s käsitletud isikute lähetamist, mis on ATS alusel kehtestatud määruse reguleerimisalast välistatud. Muude ametnike lähetamisel tuleb ka edaspidi lähtuda “Avaliku teenistuse seadusest” ja selle alusel kehtestatud määrusest. Välisministeerium leiab, et teenistujate saatmine pikaajalisse välislähetusse võiks olla ühetaoliselt reguleeritud, kuid  Vabariigi Valitsuse 26.02.1997 määrusega nr 47 vastu võetud “Teenistuja välislähetusse saatmise korra” muutmine eeldab laiemat avaliku teenistuse korraldamise pädevust, kui Välisministeeriumil, kes ei ole võimeline hindama nende isikute hulka ja vajadusi, keda see määrus edaspidi puudutab.

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 4 peatükist.

1. peatükis (§ 1) määratakse kindlaks määruse reguleerimisala.

2. peatükis (§-d 2–6) käsitletakse teenistuja lähetamist välisesindusse.

3. peatükis (§-d 7–17) käsitletakse teenistuja tagasikutsumist VTS-s ette nähtud aluste kaupa.

4. peatükis (§ 18) nähakse ette määruse jõustumine samal ajal uue VTS-ga.

Lisaks käesolevas määruses sätestatule kehtestab välisminister VTS § 80 lg 1 alusel “Välisministeeriumi atesteerimiskomisjoni töökorra”, milles käsitletakse teenistuja esindusse lähetamise taotluse menetlemist ning suunatud pakkumise tegemist teenistuja tagasikutsumisel.

Välisesindusse lähetamine

VTS-s käsitletakse välisesindusse lähetamist §-des 29–31 ja 47–49. Nende kohaselt on teenistuja välisesindusse lähetamise eelduseks Välisministeeriumi teenistuja kandideerimistaotlus või tema kirjalik nõusolek suunatud pakkumise vastuvõtmise kohta.

Paragrahvid 2 ja 3 sätestavad, millised on need andmed, mis peavad olema kirjas Välisministeeriumi teenistuja kandideerimistaotluses või erialadiplomaadi lähetamise taotluses, ja teabe, mis taotlusele lisatakse.

Välisministeeriumi teenistuja taotlus ja sellele lisatavad materjalid peavad sisaldama infot teenistuja enda, tema taotletava ametikoha või ametikohtade, kvalifikatsiooni (keeleoskus, täienduskoolitus jm) ja senise teenistuskäigu kohta; samuti teenistuja vahetu juhi arvamust ja taotluse teenistujapoolset põhjendust. Vajaduse korral küsitakse ka teenistuja tulevase juhi või muu isiku (nt valdkonna asekantsleri) arvamust. Kogu see teave on vajalik, et võimaldada teenistuja atesteerimist uuele ametkohale asumise tõttu ning et hinnata tema sobivust sellele ametikohale. Võimalikult varakult esitatud teave perekonnaliikmete kaasasoleku ning täienduskoolituse vajaduse kohta võimaldab Välisministeeriumil selleks aegsasti ette näha eelarvelised vahendid ja muud võimalused.

Erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja lähetamiseks esitab lähetajaministeerium Välisministeeriumile taotluse ja teenistujat käsitlevad dokumendid. § 3 lõige 1 täpsustab, et need dokumendid esitab lähetajaministeeriumi kantsler Välisministeeriumi kantslerile vähemalt 3 kuud enne lähetuse algust. Kui taotletakse uue ametikoha loomist, tuleb taotlus ja lisadokumendid esitada vähemalt 6 kuud enne lähetuse algust.

Kuna enne lähetuse algust peavad nii lähetatav kui ka Välisministeerium ja lähetajaministeerium tegema mitmeid ettevalmistusi, tuleb lähetamise taotlus esitada võimalikult aegsasti. Arvestada tuleb ka, et seaduse kohaselt teatatakse lähetamisest teenistujale võimaluse korral ette vähemalt kolm kuud ning talle antakse aega isiklike asjade korraldamiseks.

Praktika on näidanud, et uue ametikoha loomisel välisesinduses on 6 kuud minimaalselt vajalik aeg, et täita kõik lähetamisega seonduvad formaalsused (dokumentide vormistamine, atesteerimiskomisjoni otsus, käskkirja koostamine, ministeeriumidevahelise kokkuleppe sõlmimine, töökoha ja teenistuja ettevalmistamine lähetuseks).

Erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja lähetamisel nõutav teave ja dokumendid tulenevad samuti vajadusest hinnata teenistuja sobivust ametikohale. Haridust ja keeleoskust tõendavad dokumendid näitavad, kas teenistuja vastab “Välisteenistuse seaduses” toodud nõuetele. Osaliselt sama eesmärki teenib ka § 3 lg-s 4 ette nähtud vestlus Välisministeeriumi personaliosakonnas, mida korraldatakse eelkõige teenistujatele, kes ei ole varem välisesinduses töötanud. Teisalt annab vestlus võimaluse selgitada teenistujale lähetamise protseduuri ja muid lähetusega seonduvaid küsimusi. Kuna uue ametikoha loomine välisesinduses eeldab Välisministeeriumi-poolseid ettevalmistusi, nagu nt füüsilise töökoha loomine, arvestades sellega seotud ülesandeid, on vajalik teenistuja ametijuhendi kavand. Teenistuja lähetamise käskkirja eelnõu esitamise nõue tuleneb VTS § 29 lg-st 4. VTS § 32 sätestab, et koosseisuvälisele teenistujale maksab palka ja seadusest hüvitisi lähetajaministeerium või selle valitsemisala asutus. Seaduse mõtte kohaselt peaks see olema asutus, kelle teenistuses oli isik enne välisesindusse lähetamist. Konkreetselt tuleb see aga määrata iga teenistuja lähetamisel.

VTS § 29 lg 3 kohaselt on välisesindusse lähetamise otsuse alus atesteerimiskomisjoni ettepanek. Atesteerimiskomisjoni töökord, sealhulgas välisesindusse lähetamise taotluste menetlemise kord, kehtestatakse välisministri määrusega.

Suursaadiku lähetamisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatule teha enne teenistuja lähetamist ka VTS §-des 27 ja 28 ette nähtud toimingud.

Välisesinduse ametikohale nimetab teenistuja VTS-s nimetatud ametiisik, kuid lähetamise konkreetsed tingimused määrab Välisministeeriumi kantsler või välisminister (§ 4). Nii lähetab välisminister esindusse välisesinduse juhi - suursaadiku, saadiku, asjuri, peakonsuli, aga ka konsuli ja asekonsuli (tulenevalt konsulaarseadusest). Teise ministeeriumi teenistuja välisesindusse lähetamise käskkiri koostatakse koos lähetamise taotlusega esitatud lähetajaministeeriumi eelnõu alusel ja kooskõlastatakse lähetajaministeeriumi kantsleriga. Lähetamise käskkirjaga määratakse kindlaks lähetatava ametikoht, välislähetustasu lähtesumma ning lähetustähtaeg. Kui teenistujaga on lähetuses kaasas perekonnaliikmed, suurendatakse välislähetustasu VTS kohaselt ja määratakse abikaasatasu, kui abikaasa vastab tasu saamise tingimustele. Kuna perekonnaliikmed ei pruugi teenistujaga kohe kaasa minna, koostatakse selle kohta eraldi käskkiri.

Välisministeerium korraldab praegu enne oma teenistujate välisesindusse lähetamist neile ettevalmistuskursuse, kus käsitletakse eelkõige välisesinduses töötamise praktilist külge. Samuti on teenistujal võimalik õppida asukohariigi keelt või muid oskusi, mida uuel ametikohal vaja (nt läbida konsulaartöö kursus). §-s 5 antakse teenistujale nii õigus kui ka kohustus sellistel kursustel osaleda. Välisministeeriumi ettevalmistuskursusel saab osaleda ka lähetajaministeeriumi teenistuja.

Nii lähetuse alguses kui ka lõpus (§-d 7 ja 17) võib teenistuja kasutada ühte töökohustustest vaba nädalat isiklike asjade korraldamiseks. Teenistuja kooskõlastab vaba nädala kasutamise aja oma vahetu juhiga. Näiteks, kui erialadiplomaat soovib seda nädalat kasutada enne välisesinduses tööle asumist, kooskõlastab ta selle oma juhiga lähetajaministeeriumis, kui aga pärast lähetuskohta saabumist, siis juba välisesinduse juhiga.

Teenistuja välisesindusest tagasikutsumine

Välisesindusest tagasikutsumise alused on ette nähtud VTS §-des 40 ja 52 ning need on järgmised:

1)      teenistuja lähetuse lõppemine;

2)      teenistuja taotlus;

3)      asukohariigi või rahvusvahelise organisatsiooni taotlus;

4)      teenistuja sobimatus ametikohale;

5)      teenistuja tervis, sealhulgas tema töövõimetus arstitõendi alusel üle kahe kuu lähetusaastas;

6)      teenistuja üleviimine teisele ametikohale;

7)      teenistuja lapsehoolduspuhkusele jäämine;

8)      teenistusest vabastamine.

Teenistuja kutsub tagasi see ametiisik, kes ta välisesinduse ametikohale nimetas. VTS § 40 punktis 2, 4, 5, 6, 7 või 8 ja § 52 punktis 2, 4, 5, 6, 7 või 8 nimetatud juhtudel arutab teenistuja tagasikutsumist Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon ja teeb tagasikutsumise õigusega isikule asjakohase ettepaneku.

Eesti välisteenistus on üles ehitatud karjääridiplomaatide korrapärase roteerimise põhimõttel, mis hõlmab nii Eesti kui ka välisesinduste ametikohti. VTS § 75 näeb ette ka roteerimiskohustuse, mis eeldab, et lähetuse lõppemise eel kandideerib teenistuja Välisministeeriumi-sisesel konkursil mõnele teisele vabale või vabanevale ametikohale. Kui aga peaks siiski juhtuma, et teenistujal ei ole aega kandideerida (erakorralise tagasikutsumise korral) või ei suuda ta endale sobivat ametikohta valida, on VTS § 89 lg-s 1 antud Välisministeeriumi atesteerimiskomisjonile võimalus juhtida suunatud pakkumis(t)ega teenistuja tähelepanu talle sobivale vabale ametikohale. Teenistuja ei ole kohustatud suunatud pakkumist vastu võtma, kuid ta peab arvestama, et kui teda lähetuse lõppemisel uuele ametikohale ei nimetata, võib ta VTS § 43 lõike 2 kohaselt teenistusest vabastada.

Paragrahv 7 reguleerib erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja tagasikutsumist. Tagasikutsumisel taastatakse lähetuseelne teenistussuhe lähetajaministeeriumi või selle valitsemisala asutusega ning isik nimetatakse kas endisele või sellega samaväärsele ametikohale.

Paragrahvides 8–16 käsitletakse erinevatel alustel tagasikutsumise üksikasju.

Paragrahv 9

Kõige tavalisem välisesindusest tagasikutsumise alus on teenistuja lähetamise käskkirjas määratud lähetustähtaja möödumine. Lähetustähtaegu jälgib Välisministeeriumi personaliosakond, kes lähetuse lõppemise kuupäeva saabumise eel koostab lähetusest tagasikutsumise käskkirja. Samas on võimalik, et kas töökorralduse (nt mitme teenistuja samaaegse vahetumise vältimiseks) või teenistuja isikliku elu korralduse huvides (nt laste kooliaasta lõppemise tõttu) tuleb lähetuse lõpu täpset kuupäeva muuta. Üldiselt arutab lähetustähtaegade muutmist Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon, kuid kuna sellisel juhul on tegu pigem töö korraldamise küsimusega, on paragrahvi lõikes 2 antud võimalus muuta lähetustähtaega 2 kuu ulatuses ilma atesteerimiskomisjoni arvamust küsimata. Sisuliselt samasugune võimalus on ette nähtud ka VTS § 29 lõikes 5 ja § 48 lõikes 5.

Paragrahv 10

§-ga 10 on teenistujale antud võimalus taotleda enda tagasikutsumist enne lähetustähtaja lõppemist. Sellist võimalust võib kasutada, kui nt välisriigis elamine ja töötamine osutub teenistuja jaoks liialt koormavaks või esinevad perekondlikud või muud isiklikud, sh tervislikud põhjused, mille tõttu ta soovib Eestisse naasta. VTS kohaselt arutab teenistuja sellist taotlust atesteerimiskomisjon. Et tagada välisesinduse töö sujuv jätkamine (pooleliolevate ülesannete lõpetamine, asendaja leidmine ja töö üleandmine) on ette nähtud 3-kuuline etteteatamistähtaeg.

Paragrahv 11

Välisministeeriumi praktikas on ette tulnud juhtumeid, mil asukohariik nõuab Eesti diplomaadi riigist lahkumist, kuulutades ta ebasoovitavaks isikuks e persona non grata’ks. Sellisel juhul peab lähetajariik rahvusvahelise praktika kohaselt oma esindaja tagasi kutsuma, tehes seda asukohariigi määratud tähtaja jooksul ning sellist juhtumit käesolev paragrahv käsitlebki. Kuna sellisel juhul ei ole Eestil võimalik tagasikutsumisest keelduda, ei ole siin ette nähtud ka arutelu Välisministeeriumi atesteerimiskomisjonis. Teenistuja võib tagasi kutsuda ka tema nõusolekuta. Kui tagasikutsumise palve ei ole põhjustatud teenistuja süülisest käitumisest, võib teenistuja pärast tagasikutsumist jätkata tööd mõnel teisel Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi ametikohal.

Paragrahv 12

Kuigi välisesindusse lähetamisel kaalub Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon hoolikalt kandidaatide sobivust ja ka kandidaat ise peab oma taotlust põhjendama (mis eeldab, et ta mõtleb tulevase ametikoha nõuete ja oma võimete üle), võib siiski juhtuda, et mõned ametinimetuse poolest sarnased välisesinduste ametikohad on tegelikkuses nii erinevad, et isik, kes on ühes esinduses väga hästi hakkama saanud, ei suuda teistsugustes oludes nii hästi kohaneda. Sobimatuse võib tingida ka mõnel ametikohal eeldatava kvalifikatsiooni kaotamine (nt riigisaladuse luba). Eelkõige sellisteks puhkudeks on ette nähtud võimalus, et teenistuja tagasikutsumise võib tema vahetu juhi kõrval algatada ka Välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor. Samas ei pruugi ametikohale sobimatus tähendada, et isik välisteenistusse üldse ei sobi ning Eestisse naastes või mõnele sobivamale esinduse ametikohale asudes võib ta oma karjääri jätkata. Teenistuja võib tagasi kutsuda ilma tema nõusolekuta.

Kuigi tagasikutsumise võib põhjustada ka nt diplomaadile sobimatu käitumine, ei ole tagasikutsumine § 12 järgi karistus üleastumise eest. Üleastumise eest määratakse distsiplinaarkaristus, mis rängimal juhul võib olla teenistusest vabastamine. Tagasikutsumise vajaduse hindamisel aga lähtutakse ennekõike välisteenistuse huvidest. Tagasikutsumise taotluse esitaja peab sellest teatama ka teenistujale. Nii saab teenistuja taotluse esitamise aluseks olnud asjaolusid omalt poolt selgitada. Ametikohale sobimatuse tõttu tagasikutsumise taotlust arutab Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon.

Paragrahv 13

Paragrahv käsitleb kahte tagasikutsumise juhtu. Teenistuja võidakse atesteerimiskomisjoni ettepanekul tagasi kutsuda, kui ta on lähetusaasta jooksul olnud:

a) töövõimetu üle 2 kuu. Tervisliku seisundi halvenemise põhjuseid võib olla mitmeid – kliima, töö pingelisus, aga ka algav või ägenev haigus. Kui selline haigus on teenistuja pikaajaliselt töövõimetuks teinud, võidakse teenistuja jällegi tagasi kutsuda. Arvestada võidakse ka haige perekonnaliikme põetamist;

b) kui tervisekontrollis ei kinnitata, et tema tervislik seisund võimaldab välisesinduses töötamist.

Enne välisesindusse tööle asumist läbivad teenistujad tervisekontrolli, mille tulemusena saadakse üldjuhul arstilt kinnitus selle kohta, et isiku tervis ei takista pikaajalisse välislähetusse minekut. Samas on lähetusajad pikad – uue VTS järgi 5 kuni 8 aastat – ning selle aja jooksul võib inimese tervis halveneda. Välisministeeriumil on õigus kutsuda teenistuja lähetuse jooksul tervisekontrolli ning kui selle tulemusena välislähetust lubavat kinnitust ei saada, võidakse teenistuja tagasi kutsuda. Siinkohal tuleb märkida, et atesteerimiskomisjonil on küll õigus, kuid mitte kohustus teenistuja tervisekontrolli tulemuste põhjal tagasi kutsuda. Samuti võib töötaja tervisekontrolli tulemused vaidlustada ja nõuda uut või lisakontrolli. Seega on nimetatud paragrahv mõeldud eelkõige juhuks, kui teenistuja ei ole halvenenud tervise tõttu enam võimeline oma teenistuskohustusi täitma, kuid ei soovi ka ise algatada enda tagasikutsumist § 10 kohaselt. Siis on teenistuja võimalik tagasi kutsuda ka ilma tema nõusolekuta.

Paragrahv 14

“Üleviimine” tuleb tagasikutsumise alusena kõne alla eelkõige siis, kui teenistuja on kandideerinud ning osutunud valituks mõnele teisele välisesinduse ametikohale. Sellisel juhul peab uuele ametikohale nimetamisele eelnema tagasikutsumine, va juhul, kui uus ametikoht on samas välisesinduses. Üleviimise tõttu tagasikutsumist arutab Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon.

Paragrahv 15

Välisesinduses lapseootele jäämine on Välisministeeriumi praktikas tekitanud palju küsimusi alates sellest, kas teenistuja tuleks kohe tagasi kutsuda, kuni selleni, kas ta võiks lapsehoolduspuhkuse ajal asukohariigis olla. Kuna jällegi on siin inimeste soovid ja esinduste vajadused erinevad, ei saa selle kohta anda ühtseid reegleid ja Välisministeeriumi atesteerimiskomisjon arutab igal üksikjuhul eraldi, kas teenistuja tuleks tagasi kutsuda. Loomulikult on Välisministeeriumi huvides tagada töö sujuv jätkumine, mistõttu on ette nähtud ka teenistuja kohustus ministeeriumi aegsasti teavitada. Kui teenistuja ei soovi pikemaks ajaks (näiteks kauemaks, kui 2 kuuks) lapsehoolduspuhkusele jääda, arutab tema tagasikutsumist atesteerimiskomisjon ning võib jõuda otsusele, et on otstarbekam teda mitte tagasi kutsuda ning uue inimese lähetusse saatmise asemel välisesinduse töö ajutiselt ümber korraldada. Teenistuja võib tagasi kutsuda ilma tema nõusolekuta.

Paragrahv 16

Teenistusest lahkunud isiku välislähetus lõpetatakse ning ta kutsutakse välisesindusest tagasi nii teenistussuhte omal algatusel lõpetamise kui ka muul alusel teenistusest vabastamise korral.

Määruse jõustumine

Määruse viimases paragrahvis (§ 18) nähakse ette määruse jõustumine koos “Välisteenistuse seadusega”.

Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse VTS mõisteid. Lähetusaasta mõiste avatakse VTS alusel kehtestatavas  Vabariigi Valitsuse määruses “Välislähetustasu ning abikaasatasu maksmise ja teenistuja kulude katmise kord” ning selle kohaselt loetakse lähetusaasta alguseks lähetamise käskkirjas märgitud välislähetuse alguse kuupäev.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuuteid Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu mõjud

Eelnõu jõustamine korrastab teenistujate välisesindusse lähetamise regulatsiooni ja praktikat ning võimaldab kõigi teenistujate – nii diplomaatide, erialadiplomaatide kui ka haldusteenistujate – lähetamise taotlusi menetleda põhimõtteliselt ühtemoodi. Esmakordselt reguleeritakse üksikasjalikult ka välisesindusest tagasikutsumist. Lähetamise ja tagasikutsumise temaatika reguleeritakse ühe ja sama määrusega, mis hõlbustab paremat ülevaadet ja arusaamist neist toimingutest.

Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Eelnõu rakendamine ei nõua lisakulutusi riigieelarvest.

Eelnõu jõustumine

Määrus jõustub koos “Välisteenistuse seaduse” jõustumisega.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi eÕigus kaudu kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumidele. Kaitseministeerium ja Kultuurministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Justiitsministeerium esimesel kooskõlastamisringi eelnõu ei kooskõlastanud ning see esitati täiendavaks kooskõlastamiseks. Kooskõlastamisel tehtud märkuste  arvestamist või arvestamata jätmist on käsitletud seletuskirjale lisatud tabelis.

Urmas Paet

Välisminister

Jäta meelde ja levita

del.icio.us del.icio.us Facebook Facebook Google Google Twitter Twitter