Karl Menning

* 11.05.1874 Tartu
† 5.03.1941 Tartu

Teatrijuht, lavastaja, diplomaat.

Diplomaatilisel tööl 1918-1937. Kuulus Eesti välisdelegatsiooni 1918. Moodustas koos Jaan Tõnissoni ja Mihkel Martnaga välisdelegatsiooni juhatuse.1918-1919 EV esitaja Kopenhaagenis; 1920-1921 esitaja Skandinaavia riikides; 1921/23-1933 saadik (esmalt asjur) Saksamaal; 1921/25-1933 saadik (esmalt asjur) Austrias; 1921-1922 asjur Ungaris, 1931-1933 saadik Ungaris; 1922-1925 asjur Tshehhoslovakkias; 1921-1931 asjur Shveitshis; 1933-1937 saadik Lätis.

Lõpetas 1902 Tartu ülikooli usuteaduskona, töötas 1904. aastani abiõpetajana.1905-1906 õppis Berliinis lavastamist. 1906-1914 oli “Vanemuise” esimene teatrijuht ja lavastaja,pani aluse professionaalsele näitejuhtimiskunstile, kasvatas esimese põlvkonna kutselisi näitlejaid, soodustas rahvusdramaturgia arengut. 1914-1918 oli Tallinnas “Päevalehe” kontserdi- ja teatriarvustaja.

1. oktoobrist 1937 kutsuti Eesti Riia saadiku kohalt tagasi. Mais 1939 siirdus 65 aastaselt pensionile.

Teosed: Artiklikogumik Kunstiviha on niisama püha kui vaimustuski. Valimik Karl Menningu publitsistikat. (1970, koostaja K. Haan);

Vabadusrist III/2

(koostatud EE köide 14 Eesti Elulood (Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000) ja Eero Medijaise Saadiku saatuse (Eesti Entsüklopeediakirjastus 1997) põhjal)