Eesti ja Holland

Kahepoolsed suhted

Madalmaade Kuningriik (Holland) tunnustas Eesti Vabariiki 5. märtsil 1921. aastal. Peale nõukogude okupatsiooni taastunnustas Holland Eestit
2. septembril 1991. Diplomaatilised suhted taastati 21. septembril 1991.

20. septembrist 2001 kuni suveni 2005 oli Hollandi suursaadikuks Eestis Joanna Van Vliet. 27.09.2005 esitas volikirja Vabariigi Presidendile Hans Glaubitz, kes lahkus Eestist augustis 2006. 2006. a. septembrist on Madalmaade Kuningriigi suursaadikuks Eesti Vabariigis Henk Ary Christiaan van der Zwan, kes esitas oma volikirja Vabariigi Presidendile 7. septembril 2006.

Eesti suursaadikuks Hollandis (asukohaga Brüsselis) oli 1992. a. augustist kuni 1996. a. novembrini Clyde Kull, 1997. a. märtsist kuni 1999. a. maini täitis Eesti suursaadiku ülesandeid Hollandis Jüri Luik. Aastail 1999-2002 esindasid Eestit kohapeal Haagis ajutised asjurid Tõnis Idarand ja Andrus Normet ning 2002-2006 suursaadik Priit Pallum (esimene Eesti suursaadik Haagis kohapeal). 30. augustil 2006 andis kuninganna Beatrixile üle oma volikirja Eesti Vabariigi suursaadik Hollandi Kuningriigis Gita Kalmet.

15. novembril 2006 toimus Haagis Eesti uue saatkonnamaja pidulik avamine välisminister Urmas Paeti osalusel.

Eestil on Hollandis kaks tegutsevat aukonsulit: Jan Brouwer Rotterdamis ning Nicolaas van de Griendt Zwolles. Aukonsulaat Zwolles avati pidulikult 28.juulil 2009 välisminister Urmas Paet’i poolt.

Olulisemad visiidid

Juunis 2009.a toimus Haagis Eesti ja Hollandi välisministeeriumide kantslerite kohtumine.

Lepinguline baas

Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahel on sõlmitud järgmised valitsustevahelised lepingud:

• Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping (jõustus 01.09.93)
• Leping lennuühendusest nende vastavate territooriumite vahel ja nende üle (jõustus 01.02.94)
• Meretranspordialane leping (jõustus 01.02.94)
• Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Hollandi kuningriigi valitsuste vaheline kokkulepe maanteeveo kohta (jõustus 01.12.94)
• Leping vastastikuse haldusabi osutamise kohta tolliseaduse nõuetekohasel rakendamisel ning tolliseaduse rikkumiste ennetamisel, uurimisel ja nende vastu võitlemisel (jõustus 01.06.96)
• Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (jõustus 08.11.98)
• Kokkulepe vastastikuse viisakohustusest loobumise kohta (lepingu osapooled on ka Belgia Kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik,  ajutiselt rakendatud alates 01.07.99)
• Vastastikuse mõistmise memorandum ametikohustuste täitmiseks teise riiki nimetatud töötaja ülalpeetavate töötamisest asukohariigis (jõustus 19.11.02)
• Kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise alase koostöö vastastikuse mõistmise memorandum vastavalt Kyoto protokolli artiklile 6 (jõustus 09.09.03)
• Leping Europoli sideohvitseri privileegide ja immuniteedi kohta (jõustus 01.10.03)
• Sotsiaalkindlustushüvitiste ekspordi ja maksmise leping (jõustus 01.06.04)

Kahepoolne koostöö

HOLLANDI ABI JA ARENGUKOOSTÖÖ

Holland on Eesti jaoks olnud Soome, Rootsi ja Taani kõrval üks neljast peamisest kahepoolseid projekte finantseerivast riigist. (Holland lõpetas traditsioonilisel kujul Eestile abi andmise seoses Eesti ühinemisega EL-ga.) Kahe riigi koostöö on hõlmanud mitmeid ühiseid projekte nii põllumajanduses, justiitskoostöös, sadamamajanduses kui keskkonnakaitses. Ühiselt on läbi viidud mitmete erialade koolitusi.

Edukamate Hollandi koostööprojektidena võib välja tuua:

• Riigikontrolli administratiivse suutlikkuse tõstmise projekt, mille raames võib eraldi välja tuua organisatsiooni üldisele tugevdamisele suunatud tegevused ning auditsüsteemi eduka arendamise ja juurutamise;
• 8 aastat väldanud Eesti talude nõustamise projekt, mille jooksul abistati 30 Eesti näidistalu piimakarja kasvatuse, söötade, piima kvaliteedi, raamatupidamise ning talu juhtimise osas, soodustingimustel saadi jõusööta ja tehnoloogiat;
• 112 hädaabi numbri sisseviimise toetamine Eestis;
• Luhamaa piiripunkti rekonstrueerimine ja sisustamine seadmetega.

Holland on pikaajalise arengukoostöö kogemusega riik ja Eestil on Hollandilt selles vallas palju õppida. Holland panustab arengukoostöösse 0,8 % SKP-st, olles üks vähestest riikidest, kes täidab Millennium Development Goals 2015 eesmärke. Pool Hollandi arenguabirahast läheb Aafrikale.

Majandussuhted

Eesti ja Hollandi kahepoolseid majandussuhteid reguleerivad alates
1. maist 2004 Euroopa Liidu siseturu reeglid ja kahepoolsed kokkulepped liikmesriikide pädevuses olevates valdkondades (vt lepingute loend).

KAUBAVAHETUS

1. mai 2004 eelsed ja 1. mai 2004 järgsed andmed ei ole võrreldavad ühtsetel alustel. Peale EL-ga ühinemist arvestatakse importi saatjariigi järgi, varem tehti seda päritoluriigi järgi.

2008.a oli Holland Eestile suuruselt 11. ekspordi- ja 8. impordipartner, põhikaubanduse kogukäibelt (8,612 miljardit krooni) kuulus Hollandile Eesti kaubanduspartnerite hulgas 8. koht (2,8% põhikaubavahetuse üldmahust).

Eesti-Hollandi põhikaubavahetus aastatel 2000-2008 (miljonites kroonides) ja selle osa ekspordi-impordi kogukäibes (%):

Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordiartiklid 2008. a.:

• Masinad ja seadmed – 22,3 %
• Mineraalsed tooted - 12,3 %
• Metallid ja metallitooted – 11,5 %
• Muud tööstuskaubad – 10,2 %
• Paberimass ja tooted sellest - 9,1 %

Peamised impordiartiklid 2008. a.:

• Masinad ja seadmed – 22,8 %
• Taimsed tooted – 12,6 %
• Keemiatooted - 12,2 %
• Transpordivahendid – 8,4 %

INVESTEERINGUD EESTISSE

Eesti Panga andmetel moodustasid Hollandi firmade otseinvesteeringud Eestisse 31.12.2008.a. seisuga 12,4 miljardit krooni, mis moodustas 6,8% Eestisse tehtud otseinvesteeringute üldmahust. Otseinvesteeringute mahult oli Holland Eestisse investeerinud riikide üldjärjestuses 3. kohal. Enam-vähem võrdväärselt on Hollandi rahavood suundunud Eestis kinnisvara, töötleva tööstuse, finantsvahenduse, hulgi-jaekaubanduse ning veonduse-laonduse-side sektoritesse. Eesti Ettevõtteregistri andmetel oli 06.02.2009 seisuga Eestis registreeritud 264 Hollandi osalusega firmat. Suurimad Hollandi osalusega ettevõtted Eestis on AS Magnum, AS Kunda Nordic Tsement, AS Tallinna Vesi, AS Reval Hotelligrupp.

TURISM

Hollandlaste huvi Eestisse reisimise vastu on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Väga sageli tuntakse huvi kogupere-reisi võimaluste vastu: hollandlane ei keskendu ainult Tallinnale, tavaliselt soovitakse reisida autoga läbi Eestimaa.

2008. aastal kasvas mõnevõrra Hollandist Eestit külastavate turistide arv. Eesti majutusettevõtete teenuseid kasutas 2008. aastal 12 533 Hollandi turisti (ööbimisi kokku 27 662). Majutatud Hollandi turistide arv kasvas aastaga 2% ja ööbimiste arv Eestis kasvas aastaga 3%. Nii majutatud turistide kui ka ööbimiste arvult oli Holland Eestile paaril viimasel aastal olnud tähtsuselt 15. kohal. Need arvud ei kajasta turistide koguarvu, sest arvestatud ei ole ühepäevareisijaid ning alternatiivsete majutusvõimaluste kasutajaid. Eesti reisifirmade poolt Hollandisse 2008. aastal lähetatud turistide arv oli 6529 inimest ehk 1,2% kõigist lähetatud turistidest. Alates 7. juunist 2009. a. lendab Tallinn-Amsterdami liinil kolm korda nädalas Estonian Air.

KAITSEKOOSTÖÖ

Hollandi ja Eesti kaitsealane koostöö on olnud võrdlemisi aktiivne. Peale Eesti liitumist NATO-ga on koostöö aktiivsus mõnevõrra langenud. 2005. aasta sügisel määras Eesti Hollandisse kaitseatašee – kolonelleitnant Lauri Einre oli Eesti esimene kaitseatašee Hollandis (asukohaga Londonis). Alates augustist 2007 on Eesti kaitseatašee Hollandis Urmas Muld, kes resideerib samuti Londonis. Alates augustist 2003 oli Hollandi kaitseatašee Eestis kaptenleitnant Bruno Gerrits, kes resideeris Haagis. Praegu on kaitseatašeeks Cdr. Hans de Brouwer, kes katab Eestit samuti Haagist.

8. oktoobril 1997 sõlmiti Eesti ja Hollandi kaitseministeeriumite vahel vastastikuse mõistmise memorandum kahepoolsete kontaktide ja kaitsealase koostöö kohta, kus määratleti ära ka koostöövaldkonnad. Hollandi initsiatiivil alustati nimetatud memorandumi ajakohastamist, uuendatud memorandum allkirjastati 1. oktoobril 2008.

Eesti poolt väga hinnatavaks on kujunenud väljaõppealane koostöö, mille raames on toimunud igal aastal mitmeid erinevad kursusi, õppusi ja visiite. Hollandi kaitseministeerium on pakkunud Eesti ohvitseridele ja kaitsepoliitikaga tegelevatele ametnikele alates 1996. aastast väljaõppevõimalusi Hollandi Kaitsekolledžis, samuti Belgia-Hollandi miinikoolis EGUERIM. Holland on toetanud Balti kaitsekolledžit nii materiaalse abiga kui õppejõu lähetamisega.

Eesti ja Hollandi merevägede koostöö on olnud küllalt aktiivne. „Admiral Pitka” osales NATO miinitõrjeeskaadri töös ning selle raames toimus hollandlastega tihe koostöö. Missiooni ajaks paigaldas Hollandi merevägi laevale oma krüpto- ja sidetehnikat, mis oli hädavajalik „Admiral Pitka” NATO interoperabiilsuse tagamiseks (krüpto- ja sidetehnika anti „Admiral Pitkale” kasutamiseks viieks aastaks). Samuti osales Holland miinitõrjeoperatsioonil „Open Spirit”.

Holland pakkus Balti riikidele õhuturvet alates 2005. a aprilli algusest kuni juuni lõpuni. Eesti on hankinud ja hangib Hollandist erinevat liikurtehnikat. Ostetud on näiteks maastureid, meditsiinisõidukeid, treilerveokeid. Ka Hollandile, kui aktiivsele NATO liikmele, on osalus Afganistani missioonis väga oluline. Hollandi väeosad toetavad ISAF’i koosseisu Afganistani lõunaosas Uruzgani provintsi ülesehitusel (u. 1700 sõjaväelast).

Kultuurisuhted

26. veebruaril 2009. a. tähistas saatkond EV 91. aastapäeva suure jazzkontserdiga Nieuwe Kerk’is Haagis. Esinema oli kutsutud Villu Veski ja Tallinna Jazzkvartett, kontsert võeti publiku poolt väga hästi vastu. Veebruari alguses esinesid Amsterdami kontserdisaalis Orgelpark orelikunstnik Andres Uibo koos viiuldajast tütre Mari-Liis Uiboga. 2009. a. on kokkuleppel Eesti Rahva Muuseumiga veel aastalõppu (detsembrisse) planeeritud eesti käpikute näitus.

Arhitektuur

Veebruaris 2007 külastas Eesti kultuuriministri ja ministeeriumi juures tegutseva arhitektuurikomisjoni kutsel Eestit Hollandi riigiarhitekt Mels Crouwel, kes kohtus kultuuriministeeriumi, arhitektuurikomisjoni ja Eesti Arhitektide Liidu esindajatega, tutvustades Hollandi arhitektuuripoliitika kogemusi. 2007. aastal leidis aset ka 29 liikmelise Hollandi naisarhitektide delegatsiooni Tallinna õppereis Eestisse, mille planeerimisele ja korraldamisele Eesti saatkond Hollandis kaasa aitas.

Muusika

11. 7. 2009 aitas saatkond korraldada Viljandi Muusikakooli vabaõhukontserti Haagi kesklinnas, kuningliku Escher in het Paleis muuseumi ees. Muusikakool esines Haagi kuulajaskonnale ca pooleteisetunnise kontserdikavaga, mis võeti linnapubliku poolt väga hästi vastu. Pärast kontserti korraldas saatkond nii 80 muusikakooli inimesele kui kohalikule eestlaskonnale ja hollandi sõpradele saatkonnas vastuvõtu.
Kontserdi korraldamise idee Haagis sai alguse Eestis elavalt ja Viljandi Muusikakoolis töötavalt hollandlasest muusikult Bert Langelerilt.

Juunis 2007 toimunud Eesti kunsti näituse avamisele Põhja–Hollandis De Wijkis andsid erilise pidulikkuse Arvo Pärdi teoste “Meie Isa” ja “Peegel peeglis” ettekanded Hollandi Orion Ensemble’i (klaver, tšello, viiul) esituses koos ansamblijuhi Leonard Leutscheri erakordselt inspireeriva sissejuhatusega A. Pärdi teostesse.

Samuti juunis 2007 toimus Läänemereregiooni koorimuusikale pühendatud kontsert Põhja-Hollandis, Zutphenis. Peamiselt Eesti koorimuusikast (C. Kreek, A. Pärt, U. Sisask) koosneva kavaga “Noordelicht” esines Zutpheni vokaalansambel (meie mõistes harrastuskoor); orelil saatis Eesti orelimängija Toomas Trass.

21. märtsil 2005 sõlmis dirigent Neeme Järvi nelja-aastase koostöölepingu enam kui 100-aastase Haagi sümfooniaorkestri - Residentie Orkester’iga, mida ta 2008. a. pikendas 2011. aastani. 15. juunil 2007 toimus Haagis Residentie Orkester’i Neeme Järvi 70. juubeli galakontsert, osales Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Kirjandus

11. septembril 2008 korraldas saatkond Põhja-Hollandis, Groningenis, koostöös Groningeni Ülikooli soome-ugri keeleteaduskonnaga Eesti pärastlõuna, kus osales ca 70 inimest – nii ülikooli-, kultuuri- kui äriringkondadest. Pärastlõuna kavasse kuulusid Eesti Instituudi fotonäitus EV 90, Jaan Krossi romaani „Paigallend“ hollandikeelse tõlke esitlus ja J. Tusty dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon“ näitamine. Publiku huvi oli suur ja tagasiside soe.

13. novembril 2008 esitles Eesti aukonsul Rotterdamis härra Jan Brouwer Onno Bus’i ja John de Jonge raamatut „Hollandi ja Eesti suhted kahe maailmasõja vahel 1918-1940“.

Film

Märtsis 2008 toimus Eesti saatkonnas Hollandis eesti keele päev, millega kaasnes H. Meritsa filmi “Kallis Paul” linastus. 2007. aastal on loodud suhted Haagi Filmhuis’iga, et näidata Hollandis eesti filme.

Haridusalane koostöö

2007. aastal registreeriti Eesti välisministeeriumi finantstoel Eesti kool Hollandis. Pühapäeviti, üks kord kuus toimuvast õppetööst võtab osa 39 last. Lisaks toimuvad eesti keele tunnid ka teistele huvilistele. Akadeemilisemalt on eesti keelt võimalik õppida Groningeni ülikoolis.

2008. aastal käivitusid planeeritud Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja Limburgi Groenewaldi kooli lõpuklasside vastastikused külastused (hollandlased käisid 2008. a. Saaremaal, projekt sai alguse sügisel 2006).

Detsembris 2008 korraldas Gasunie üliõpilasvahetus Groningenis terve rea Läänemere-äärseid riike tutvustavaid üritusi. 4.12 toimus koostöös saatkonnaga Eestit tutvustav päev, mille raames näitasime dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon“ ja Groningeni ülikooli soomeugri teaduskonna prof. Cornelius Hasselblatt rääkis kohaletulnutele eesti keelest ja meelest, Gasunie fuajees olid eksponeeritud kunstnik Urmo Raus’i maalid.

Jäta meelde ja levita

del.icio.us Facebook Google Twitter